Veetsime mitu päeva Siem Riepis, linnas, mis asub kuulsast Angkori templikompleksist vaid 6-7 km kaugusel.
Kuna selgus, et linnas kehtib juba mitmendat aastat turistidele rolleri rentimise keeld (õnnetuste rohkuse tõttu), siis otsustasime rentida jalgrattad. Oleks muidugi olnud võimalus võtta tuk-tuk (17 USD päev), aga selleks ei olnud meil mingit soovi. Esiteks, rattaga omapäid seilates saad ise marsruudi paika panna; teiseks, ratas on tunduvalt odavam - 1 USD päev ja kolmandaks põhjuseks oli tuk-tuki juhtide hüsteeriline pealetükkivus, mis meid surmani ära tüütas. Ma ei liialda, kui ütlen, et seetõttu jättis see linn väga ebameeldiva märgi maha, lisaks veel turumüüjad, kes ei lasknud sul rahulikult kaubaga tutvuda, vaid käisid sul kuklasse hingates järgi ja muudkui inisesid: "What do you want madaaam?" Kurat küll, see on maailma kõige nõmedam müügitaktika üldse!😀Aga olgu. Liigume edasi positiivsemate kogemuste poole.
Niisiis, tema kõrgeausus Angkor Wat ja teised templid.
Hommik algas meil kell 5.00 äratusega. Nii varajasel kellaajal on temperatuur veel inimlik ja liiklus hõre. Sõit peaväravateni läks kiiresti. Maksime 20 USD nägu, naeratasime kaamerasse ja saime vastu enda fotoga pileti, mida aeg-ajalt oli vaja erinevate templite juures ette näidata.
Päris päikesetõusu alguseks me ei jõudnud, aga seda me ei plaaninudki. Ilusa vaate saime sellegipoolest.
Kella 6.30 paiku oli juba päris mitu rahvast ennast kohale vedanud. Eks need massid tõmbavad selle koha võlu tublisti alla ja ehk oligi see üheks põhjuseks, miks mu emotsioon Angkor Wati nähes oli üsna tagasihoidlik. Kas ma pettusin? Seda mitte, aga ju siis eelnevalt teiste turistide poolt jagatud kogemused ja netist nähtud fotod (ilma turistide massita) olid mu ootused korralikult üles kütnud. Siiski, tegemist on Kambodža sümboliga, kohaga, mis on kindlasti külastamist väärt. Kõndida sajanditevanuste müüride vahel ja näha, kuidas loodus on kohati templite üle vóimust võtnud tekitab aukartust ning imetlust - tänapäevani ei teata täpselt, milliseid tehnoloogiaid templite ehitamisel 10.-12. sajandil kasutati.
Olin eelnevalt lugenud, et templisse sisenemisel peavad olema õlad ja põlved kaetud. Et näha territooriumile avanevat vaadet ja jalutada templi ülemisel korrusel oli vaja ronida järsust trepist üles. Selleks aga tuli meil seista järjekorras. Ühtäkki kõnetas mind kohalik töötaja, noormees, kes palus mul lahkuda või ennast siivsalt kinni katta. Võtsin siis kotist pikkade varrukatega pluusi, mis noormeest rahuldas. Paraku ei olnud mu seelik piisavalt pikk, et põlvi katta. Pakkusin siis, et tõmban seeliku allapoole. Õnneks on seelik kõrge värvliga. Selle peale noogutas poiss innukalt ja ütles kõlaval häälel: "Yes, pull it down!" Mina itsitades vastu, et rohkem ei saa, kui te just mu tagumikku ei taha näha. Ka teistel meie selja taga seisvatel turistidel hakkas lõbus☺
Igatahes, templisse sisse mind ikkagi lasti.
![]() |
| Õlad on siivsalt kaetud☺ |
![]() |
| Siin aga võis end juba paljamalt... eee... vabamalt tunda |
Kõige enam suutis meile muljet avaldada tempel nimega Ta Prohm, kus varemed on draakonipuudega läbisegi põimunud. See oli tõesti võimas! Käisin ja muudkui ohkisin nagu pubekas Justin Bieberi kontserdil: "Ossssaaa! Nii äge!!!"
![]() |
| Kõigile Angelina Jolie fännidele... Ta Prohm on kusjuures see tempel, kus filmiti osa stseene Hollywoodi menukist "Lara Croft: Tomb raider" |
![]() |
| Puu voolamas üle ääre |
![]() |
| Väga suur puu ja Andrei väike pea |
![]() |
| Mõni puu ronib, mõni roomab |
![]() |
| See tüüp nosis parasjagu midagi endal punnis vats ees. Turistid toidavad korralikult |
https://youtu.be/moyQjdWe7SM
Siin kohtusime ahviperega, kes soovisid teed ületada:
https://youtu.be/3eOHQD0EFeE
Sellisel moel siis saatsime mööda oma eelviimase päeva Kambodžas, riigis, mis tekitas meis erisuguseid emotsioone. Eelnevates postitustes mainitud olematu prügikultuur(itus) pani kukalt kratsima ja soovi tutvustada kohalikele Eestist alguse saanud prügikoristuskampaaniat. Ka nende müügitaktika võiks olla veidi tagasihoidlikum. Hügieenist ja tänavatoidust ma ei hakka üldse rääkimagi😁 Samas, oli toite, mille suhtes Andrei julges oma isu rahuldada küll ja imede ime - kõhulahtisust ei järgnenudki! Eredamaid hetki pakkus suhkruroost pressitud jook, värske kookose mahl, mis külmalt maitses imehea, banaanilehe sees küpsetatud banaan riisiga ja magusad vahvlid.
Omamoodi imetlusväärne on ka kohalike elanike muretu ja kompleksivaba töö- ja elustiil, mis kajastub näiteks keset müügiputkat toimuvas kaardimängus või poeriiulite vahel jalutavate koduloomade näol nagu ka siinsest videost saab näha:
http://youtu.be/pms4owry1dc
Kõige eredama mulje aga jättis siinne loodus oma roheluse, valgete liivarandade ja türkiissinise mereveega. Saarelt saadud planktonitega ujumiskogemus südaöösel ei lähe küll kunagi meelest☺
Lõpetagem vahva saksakeelse lauluga, mis saatis meid öisel džungliretkel, kui käisime pidu otsimas:
https://youtu.be/Bu_B51TqSwE
Järgmine postitus tuleb juba Vietnamist!
Omamoodi imetlusväärne on ka kohalike elanike muretu ja kompleksivaba töö- ja elustiil, mis kajastub näiteks keset müügiputkat toimuvas kaardimängus või poeriiulite vahel jalutavate koduloomade näol nagu ka siinsest videost saab näha:
http://youtu.be/pms4owry1dc
Kõige eredama mulje aga jättis siinne loodus oma roheluse, valgete liivarandade ja türkiissinise mereveega. Saarelt saadud planktonitega ujumiskogemus südaöösel ei lähe küll kunagi meelest☺
Lõpetagem vahva saksakeelse lauluga, mis saatis meid öisel džungliretkel, kui käisime pidu otsimas:
https://youtu.be/Bu_B51TqSwE
Järgmine postitus tuleb juba Vietnamist!




















































