Kui me rolleriga "venekülas" käisime

Nüüd on siis Pattaya ka rolleriga läbi sõidetud. Juhtival kohal olev Andrei saavutas päeva lõpuks rolleri seljas nii tugeva tunde, et tuhises liikluses nagu Schumacher oma hiilgeaegadel. Korra esines ka eksimus, kui läks meelest, et siin peaks ikka kogu aeg vasakule poole hoidma☺
Kui ma nüüd ausalt ütlen, siis minul oli kaasreisijana esiti ikka natuke nagu hädine tunne küll. Esiteks, ma ei ole kunagi rolleri tagaistmel sõitnud, teiseks, ei aidanud kaasa teadmine, et Andrei pole enne Tais rollerdanud ja kolmandaks, ei osanud ma ennast tagaistmel niimoodi seada, et ma Andreile kogu kerega selga ei vajuks. Nii et esimesed mõned sajad meetrid tegin liibukat ja hoidsin temast kõvasti kinni. Kui ma aga nägin, kui hästi see kaootiline liiklus toimib ja kui kindlakäeliselt Andrei masinat ohjas, rahunesin maha ja suutsin lõpuks ka parema asendi kätte saada.
Rollerid on täieõiguslikud liiklusvahendid ja nendega arvestatakse igati. Me ei ole kordagi näinud plekimõlkimisi või liiklusohtlikke olukordi. Aga vahele eriti ei lasta ja kui näiteks sooritada pööret üle vastassuuna, siis tuleb ise sobival hetkel söösta - keegi ei hakka sulle käega žestikuleerima, et noh, hopp-hopp, mine nüüd!

Vapper rollerijuht päikeseloojangus

Aga tulles pealkirjas mainitud "veneküla" juurde... Nimelt, sattusime täna mööda rannaäärseid tänavaid sõites linnaossa, mis tekitas hetkeks tunde nagu viibiks mõnes Venemaa kuurortlinnas. Asutuste reklaamid ja sildid olid venekeelsed, ümberringi kostus vene keelt ja ka kohalikud teenindajad üritasid meiega vene keeles suhelda. Kuna Andreis voolab suures osas vene verd ja minagi olen veerand-venelane, siis polegi vast midagi imestada kui meid venelasteks peetakse☺
Venelased on ostnud või võtnud rendile kortereid ja tänu nendele on siinne kinnisvaraturg viimastel aastatel tublisti aktiveerunud.

Saime täna lõpuks merevette ujuma. Vesi oli vähemalt +25, ehk isegi soojem, sest kui minusugune külmavares lihtsalt marssis rind ees vette ilma eelneva taidluseta (no teate küll, algul lähed põlvini ja ootad 5 minutit, siis võtad end kokku ja liigud edasi, nii nüüd on nabani... krt läheks tagasi jne), siis see ütleb nii mõndagi.
Tänu rollerile saime täna väikse vaevaga korraliku rannani, mis oli puhas ja mitte ülerahvastatud. Vesi on muideks hirmus soolane!

Sööma sattusime täna suurde kaubanduskeskusesse nimega Tesco Lotus. Seal oli nö kaardisüsteem, sarnane Vapianole, vaid selle erinevusega, et maksad enne söömist, saad kaardi ja lähed siis endale toitu valima. Kui kulutasid vähem, makstakse sulle ülejäänud raha tagasi.
Valik oli suur - supid, erinevad lihatoidud, riis, nuudlid, omlett jpm.

Lõunaks oli meil täna omlett riisiga, vürtsikas aedviljasupp ja miskine liharo. Ja seda kõike 2,6 euro eest. 

See siin on minu õhtusöök. Näeb välja kui pekk, eks? Aga vat ei ole. Porgandikook on hoopis!

Käisime mäe otsas ja sealt avanes linnale imeilus vaade.

Mõned tähelepanekud:

alkoholi müüakse alates 11.00, siis tehakse 3-tunnine paus ning kella 17-st läheb müük edasi, keskööni välja. Tea, milleks see päevane siesta...?

Peale tavaliste taksode on siin üheks levinumaks taksoliigiks nn. kastiga maasturtakso. Kliendid istuvad kastis ja kui vaja maha minna, siis vajutavad nuppu ja tasuvad sõidu eest väljudes.

Juhtmemajandus on neil siin ... segane.

Koeri on palju, hulguvad vabalt tänavatel, rannas, näevad suht ühtemoodi välja ja tundub, et neid ikka toidetakse, sest väga nälginud nad välja ei näe.

Murdosa linnas parkivatest rolleritest:

Pooleliolevaid ehitisi näeb mitmeid, see siin on üks kõrgemaid. 50-nda korruse juures läks lugemine sassi.

Pöörakem tähelepanu esiplaanil olevale objektile. Kas pole mitte ilus prügikast?

Lõpetuseks lisan Pattaya päikeseloojangu, mis on kummalises vines ja oma värvidelt lahjem kui kodumaal.